Kümblustünn või tünnisaun - Kui saunatamine on sinu jaoks uus
Tünnisauna Rent Pärnus Kümblustünnid Tünnisaunad Haagissaunad

Saunadest üldiselt

Kui saunatamine on sinu jaoks uus

Kümblustünn

Kümblustünnide (mitte segi ajada tünnisaunaga!) kodumaa on Jaapan, kus kümblemine on olnud sajanditepikkune traditsioon. Legendi järgi said jaapanlased idee ahvidelt, kes talvel kuumaveeallikas sulistasid. Puidust kümblustünnid on traditsioonilise ümara kujuga. Tünnide läbimõõt varieerub 150 ja 250 cm vahel ning tünn on mõeldud 3–8 inimesele. Kümblustünni saab paigutada kõikjale, peaasi, et pinnas oleks tasane. Kui tünnis iga paari kasutamiskorra järel vett vahetada, siis ei pea kasutama mingeid kemikaale ega filtreerimissüsteemi. Kui tahetakse tünnis kauem vett sees hoida, on kindlasti vaja hoolitseda vee hügieeni eest. Kümblustünni saab kasutada aastaringselt.

Tünnisaun

Tünnisaun on ümmarguse vormi poolest torujas, millele lisatud uks või ka aken . Kerge puitehitisena ei vaja püsivat vundamenti. Sauna pole keeruline loodusesse paigaldada.

Spaatünn on luksuslik kümblustünn, mida köetakse gaasiahjuga. Tünni põhjast väljub 6 õhudüüsi, kus tekkiv mullisüsteem pakub mõnusat massaaži. Olemas ka veealune valgusti, mis vahetab ise värve ja loob pimedas romantilise õhkkonna. Vee puhastamiseks on tünni sees integreeritud filtrisüsteem, mis tagab vee puhtuse mitmeks kuuks. Kõigele lisaks on olemas ka juhtpult, millega saab tööle panna ja peatada vee alust valgustust, mulle ja vee filtreerimist.

Organismi kuumenemine infrapunasaunas stimuleerib higistamist ja mürkainete eraldumist. Infrapunasaunas käimist võib vaadelda, kui ühte osa dieedist, mis viib organismist välja jääkained, programm organismi süvapuhastuseks. Ühe seansi kestus on 30 minutit temperatuuril 45–50 °C. Infrapunalained soojendavad keha 4 cm sügavuselt, kudede soojenemine kutsub esile loomuliku higierituse. Keha temperatuur tõuseb kuni 38,5 °C, imiteerides loomulikku organismi reaktsiooni infektsiooni suhtes, sellele lisandub vastutegevus haigust tekitavate bakterite ja haiguste vastu. Infrapunasaunas erituvas higis on 80% vett ja 20% tahkeid aineid, selliseid nagu rasvkolesterool, toksiidid, happed. Võrdluseks: tavalises saunas kuumeneb keha umbes 3–5 mm sügavuselt, aga higi sisaldab ligikaudu 95% vett ja 5% tahkeid aineid.

Soome sauna iseloomustab tuhande aasta pikkune traditsioon ning lihtsus. Õhk saunas on kuum ja kuiv, lühiajalist niiskust lisatakse leili viskamisega kerisekividele. Sauna köetakse seni, kuni temperatuur on 70–100 °C ning astmelisel laval on võimalik valida erinevate temperatuuride vahel. Pärast iga laval käimist võib end kasta jaheda veega või jahutada värske õhu käes. Soome saun on ette nähtud pikemaajaliseks lõdvestuseks.

Saunaskäimisel on oluline, mis järjekorras asju tehakse. Kõigepealt tuleb keha ja juuksed märjaks kasta, väga kuuma saunaõhu puhul võib soovi korral kuivad juuksed katta kas viltmütsi ehk saunakübaraga või niiske käterätiga. Seejärel minnakse leiliruumi. Laval istudes või lamades harjutakse 3–4 minutit leiliruumi õhuga, alles siis on aeg leili visata. Sauna minnes varutagu küllaldaselt aega.

Väikestel lastel tuleks vältida väga kuuma leili, sest nad võivad kergesti üle kuumeneda. Kuuma leiliga tasub piiri pidada ka rasedatel.

Ühes saunasõbra käsiraamatus üteldakse: “Saunas käiakse alasti!” Tänapäeval tähendab see ka eheteta sauna minekut. Keha ümber võib käärida saunalina või spetsiaalse saunaseeliku.

Eestlastel on olnud kombeks käia saunas perekonniti.